Avalehele | Infopäring | Sisukaart
1998 | 2000 | 2002 | 2004 | 2006 | 2008 | 2010 | 2012 | ... | 2016
Osalenud kooridProgrammMeediakaja

Koorid tulevad festivalile ikka ja jälle

Sarnaselt kahe aasta taguse Pärnu koorifestivaliga kuuleb tänavugi palju head koorilaulu. Foto: Ants Liigus (PP)

Kaupo MeielPärnu Postimees 19.05.2006

 

Tuleval kolmapäeval algab Pärnu rahvusvaheline koorifestival, millest saab osa peaaegu kogu Pärnumaa ja kuhu on saabumas osalisi mitmelt poolt maailmast, isegi Jaapanist.

Üle aasta toimuv Pärnu rahvusvaheline koorifestival leiab tänavu aset kuuendat korda. 24.-28. maini vältava festivali kavasse mahuvad Wolfgang Amadeus Mozarti missa c-moll ettekanded Tallinna metodisti kirikus ja Pärnu kontserdimajas, rahvalaulukonkurss ning kooride ühiskontserdid Pärnu linnas ja maakonnas.

 

Pärnu rahvusvahelise koorifestivali kunstiline juht Ave Sopp, mille poolest on tänavune koorifestival eriline?

 

Iga koorifestival on eriline, sest iga kord võõrustame erilisi koore. Just osalevad koorid määravad festivali näo, nii et päris õiget palet näemegi alles festivalipäevadel.

Kui rääkida korralduslikust poolest, siis seekord midagi põrutavalt uudset ei ole. Kõige radikaalsema reformi tegime eelmisel korral, 2004. aastal, kui tõime festivali südasuvisest ajast kevadesse ja vabast õhust enam siseruumidesse, peakontsertidega kontserdimajja.

See tõi kaasa endalegi üllatuslikult festivalil osalevate kooride taseme märgatava tõusu. Seda eelkõige tänu noortekooride rohkusele, keda ju südasuvel juba nii lihtsalt koondada ei saa, kevadel aga küll.

Teiseks andis ja annab Pärnu kontserdimaja saali suurepärane akustika koorimuusikale hoopis uue mõõdu ja väärtuse. Nii on muutunud seeläbi suuresti näiteks rahvalaulukonkursi olemus, mis omakorda on mõjutanud osavõtvate kooride taset – ikka paremuse ja huvitavuse poole.

Et eelmine koorifestival läks uudses vormis ja ajas väga hästi korda, otsustasime samadel põhimõtetel jätkata.

Täiesti uus on festivaliliste ühine virgutusvõimlemine, kuhu on oodatud lustima ka kõik väljastpoolt huvilised.

 

Kuivõrd pakub koorifestival osalejatele tihedat konkurentsi ja kuivõrd on see eelkõige sama alaga tegelevate inimeste meeleolukas kohtumine?

 

Meie festival on selles suhtes küllalt erandlik, et siin on esindatud tugevalt mõlemad pooled. Väga levinud on nii-öelda konkurssfestivalid, kus kogu elu käib ainult ühe asja, tulemuse ümber. Või siis teine äärmus, kus võidab ainult sõprus.

Meie oleme andnud oma külalistele võimaluse ise oma festival kujundada, pakkudes välja erinevaid vorme. Nii ongi pool kooridest (27st 14) sõpruskontsertide ja niisama heaolemise kõrval valinud konkureerimise.

Huvitav on märkida, et need arvud on eelmise korraga võrreldes samad, ka siis oli koorifestivalil 28 kollektiivi, kellest 14 osales rahvalaulukonkursil. Eks ikka teed asju oma tasandilt. Ise olen just osalenud enamasti konkurssidel ja sealses keskkonnas väga puudust tundnud niinimetatud sotsiaalsest elust.

Nii oli üks kindel soov festivali juhtima hakates luua peale heade konkureerimistingimuste festivaliperele head lõõgastumistingimused.

 

Kas on raske nii palju koore ühele festivalile kokku laulma saada?

 

See ei ole eraldi eesmärk ega töö. Kooride kokkusaamise töö on ära tehtud festivali kava kokkupaneku ja eelnevate festivalidega. Kui see on südamega tehtud, tulevad koorid ise. Igaüks ise kanalit pidi.

Kusjuures päris hämmastav on, et kooride ringkonnas toimib veel väga hästi suuline reklaam: keegi rääkis, et oli väga vahva, lähen vaatan ka. Endale teeb kõige rohkem rõõmu see, et on koore, kes tulevad ikka ja jälle. Arvan, et see on kõige positiivsem tagasiside, mis üldse olla saab.

 

Milline on koorifestivalil noortekooride osakaal?

 

Noortekooride osavõtu kasvuga - neid on kolmandik kogu seltskonnast - tekkis vajadus mõelda eraldi nende peale. Noortekoorid annavad kontserte Pärnu linna ja maakonna koolides ning neil on oma klubiõhtu “Olen nii, nagu tahan”. Aga kõige suurem, tähtsam, säravam on selles valdkonnas noortekooride galakontsert “Meie tuleme!”.

Mul on toetuda praegu küll ainult eelmise korra kogemusele, aga olen veendunud, et see on huvitav ja väärt kuulamine ning vaatamine. Atraktiivsus tungib igasse eluvaldkonda, ka konservatiivseks peetud koorilaulu. Selleks, et kaheksa koori programmi kenasti vastu pidada, teeb vahepeal sirutus- ja painutusharjutusi Almer Jansu.

Üks festivali alustalasid algusaegadest saati on olnud kontserdid maakonnas. Pärnu kammerkooriga seda omal nahal testides on veendumus veelgi suurem, et see on festivali väga oluline pool. Tänavu võtavad meie koore vastu Tori, Pärnu-Jaagupi, Sindi, Häädemeeste, Tõstamaa, Kilingi-Nõmme ja Audru.

 

Milles seisneb teie kui festivali kunstilise juhi töö?

 

Eks see on inimeseti erinev. Et mul on (kontserdi)korraldaja taust, kipun kohati võtma vastutust ja sõna laiemaltki kui lihtsalt kunstilistes küsimustes. Minu kõige olulisem töö oli kujundada üldine nägu nii sõnas kui “maastikul” – millised kontserdid, millal, kus, mida jätta eelmistest kordadest, mida juurde panna, mis pealkirjad, sisuseletused ja nõnda edasi.

Sellest edasi läks töö rohkem sektsioonidesse ja minule jäi koordineeriv pool koos tuhande väikese pisiasjaga. See on rohkem olnud meeskonnatöö, aga alati peab olema keegi, kes võtab endale lõppvastutuse. Ja vastutuse võtmine on minu töö.

Aga kõige enam ja otseselt olen kunstiliselt kujundanud avakontserti, õpetades oma koorile viimased kuud Mozarti võimast muusikat. See on kõige otsesem festivali näo kujundamine.

Suurvormide ettekanded festivali raames on omamoodi nähtus. Nagu festival festivalis. Arvan, et on õige anda “suure muusika” vastutus ja tegemise au võimalusel ehk vastava taseme ja tahte olemasolul amatöörkooride kätte. Sest nende puhul on võrdselt olulised nii õppimise-arenemise protsess kui konkreetne tulemus – kontsert.

Mozarti c-moll missa puhul hammustame katki üht väga suurt ja nõudlikku pähklit muusikaajaloos, kus kooril on laulda palju geniaalset muusikat.

Tore, et saime Pärnu kammerkoorile nii hea partneri nagu Estonia seltsi segakoor. Ja koormeistriks nende dirigendi Heli Jürgensoni, kes on seda teost mitu aega endaga kandnud ja nüüd seda kooridele edasi andis.

Protsessi edasine käik on samuti heades kätes, mis kuuluvad pärnakatele Neeme Järvi kursustest tuttavale, emotsionaalsele ja päikselisele Kiyotaka Teraokale.

 

http://www.parnupostimees.ee/190506/esileht/kultuur/10064684.php

 

Hetkel on 1 külastajat