Avalehele | Infopäring | Sisukaart
1998 | 2000 | 2002 | 2004 | 2006 | 2008 | 2010 | 2012 | ... | 2016
Osalenud kooridProgrammMeediakaja

Kolm tagasipilku Pärnu kuuendale koorifestivalile

Silvi Baradinskas
Pärnu Postimees 31.05.2006

 

Kolm kevadpäeva oli Pärnu ja ta lähiümbrus täis esmaklassilist koorimuusikat. Seda kanti ette koolides, kontserdisaalides ja seltsimajades, lauldi oma lõbuks, kuulajate meeleheaks ja võistu.

 

 

Kuuendal rahvusvahelisel Pärnu koorifestivalil astus üles 29 koori viiest riigist. Järgnevalt muljeid kolmelt kontserdilt.

 

Avakontsert

Kas võis imelapseks tituleeritud, ürgandekas ja vastuoluline Wolfgang Amadeus Mozart aimata, et tema 250. sünniaastapäeva kogu maailm nii suurejooneliselt tähistab? Et üks Läänemere-äärne väikelinn (praegu küll Mozarti-aegse Viini suurune) oma koorifestivalil talle õnne soovib suurejoonelise, kontrastiderohke ja stiilikireva c-moll missa ettekandega?

Nimetet ettekanne oli väärikas kingitus härra Wolfgangile ja Pärnu kuuenda rahvusvahelise koorifestivali avaakord. Esinejaskond, keda kokku laval veidi vähem kui paarsada, andis oma parima.

Imetlust ja austust väärib koormeistrite Heli Jürgensoni ja Ave Sopi töö, kes mõne proovi jooksul mitu kollektiivi suutsid nii liita, et koor oli ühtne nii ansambliliselt, häälte tasakaalult kui intonatsioonilt. Solistid esinesid tuntud headuses ja kiidusõnu väärivad kõik, aga kuidagi ei saa esile tõstmata jätta Aile Asszonyit, kelle hääle nüansirikkus, nõtke fraseerimine ja musikaalsus hirmraske partii esitamisel olid elamus omaette.

Orkester nautis silmanähtavalt koosmusitseerimist ühe oma lemmikdirigendi Kiyotaka Teraokaga. Dirigendi osatähtsust suurteose õnnestunud esituses on raske üle hinnata, seega oli jaapanlase osa kogu teose tervikuks kujundamisel ja ettekande õnnestumisel määrav.

Noorte suurkontsert

Tõeliselt nooruslik festivaliõhkkond valitses Pärnu kontserdimaja suures saalis, kui üksteise järel astus üles kaheksa koori.

Sinivalges rüüs väikesed Pöial-Liisid Pärnu Kunstide majast laulsid armas-lapselikul moel merelaule; neiud Narva lastekoorist Etnos esitasid vaheldusrikka slaavi rahvalaulude kava lüürilistest lauludest ehtsa pljaskani välja.

Noored väärikad ja eestlaslikult tõsised mehed Pärnu noorte meeskoorist laulsid traditsioonilist laulupeorepertuaari; Soome noortekoori Sympaatti iseloomustasid kõlav vokaal, huvitavad tämbrid ja laitmatu intonatsioon; inglihäälsed, pisikesed Alytuse muusikakooli lapsed Lakstangele koorist laulsid õhkõrnalt-puhtalt nii leedu rahvalaule kui kooriklassikat; mainekas Clara Schumanni laste- ja noortekoor Saksamaalt esitas huvitava ja põneva kava klassikast gospelmuusikani.

Ühtse tunnetuse, hingamise, laitmatu ansamblilisusega hiilgas noortekoor Mitte-Riinimanda Raplast ja kontserdi lõpetas palju näinud-käinud ja alati loorbereid lõiganud, oma musitseerimist nautiv ja kuulajaid üles küttev Argentum Vox Pärnust.

Kontserdi lõpuks oli kogu saal otsekui vennastunud, elas kaasa igale esinejale ja lustis-lõõgastus Almer Jansu kaasakiskuval juhendamisel.

Rahvalaulukonkurss

Konkursist osavõtvaid koore oli 13. Juhend nägi ette 12-17 minuti pikkust kava, mis sisaldaks oma maa rahvalaulu või -seadet, saateks võis kasutada vaid meloodia- või löökpille või rahvamuusikainstrumente.

Allakirjutanule näis võimatu olevat välja valida seda parimaist parimat. Erinevad vanuselt ja koosseisult, erinev hääletehnika, musitseerimislaad, emotsionaalsus, lavaline liikumine – ometi oli igaühe etteaste põnev ja nauditav.

Asjatundlik žürii, kuhu kuulusid dirigent Kiyotaka Teraoka, rahvamuusik Aleksander Sünter, laulja Mati Turi ja koorijuhid Heli Jürgenson ja Aarne Saluveer, suutis aga koorid paremusjärjestusse panna.

Osavõtudiplomi said Lakstangele ja Reiniku gümnaasiumi neidudekoor, pronksdiplomi lastekoorid Dzelme ja Etnos, C. Schumanni laste- ja noortekoor, segakoorid Zemgale ja Endla, hõbediplomi Tallinna ülikooli naiskoor ja EBSi kammerkoor. Kulddiplomi pälvisid Mitte-Riinimanda ja kammerkoor Seitakuoro.

Rahvalaulukonkursi grand prix’ ja Eesti kultuurkapitali välja pandud 2006 eurot pälvis noortekoor Sympaatti Soomest.

Kooriühingu auhind parimale eesti koorile anti Mitte-Riinimandale, parimaks Pärnu kooriks tunnistati Argentum Vox.

See muusikapidu lõppes pühapäeval kontserdiga “Lõpetame selle laulu”, et jääda ootama uut, kahe aasta pärast toimuvat seitsmendat festivali.

Mul jäid kuulamata kontserdid maakonnas, külastamata õhtune festivaliklubi ja nägemata ning kaasa tegemata hommikused virgutusvõimlemised. Vaimustunud osavõtjaid ja kaasalööjaid jätkus aga kõikjale. Õigusega kiideti-tänati organisaatoreid, kontserdimaja õdusat õhkkonda, majutuskohti ja nõnda edasi.

Pärnu on rikas linn, sest tal on nii heatasemeline ja toimekas linnaorkester, kelleta festivali suurejooneline avamine olnuks kui mitte võimatu, siis probleemikas küll.

Pärnu on rikas linn, sest tal on võimekad, koostöövalmis kultuuriorganisaatorid mis tahes suurürituse korraldamiseks.

Selliseid üritusi on meile endile – mitte ainult ega niivõrd linna külalistele – väga vaja, et inimväärselt elada. Hoidkem ja suurendagem siis oma rikkust.

 

http://www.parnupostimees.ee/310506/esileht/kultuur/10064996.php

 

Hetkel on 4 külastajat