Avalehele | Infopäring | Sisukaart
1998 | 2000 | 2002 | 2004 | 2006 | 2008 | 2010 | 2012 | ... | 2016
ProgrammOsalenud kooridPildid festivalistArtiklid meediast

Rahvalauluvõistlus tõstab Pärnu koorifestivali väärtust

Saari Tamm

"Sirp" 16. august 2002

 

Pärnu IV rahvusvaheline koorifestival oli juuli algul, festivali kunstiline juht Ants Soots. Eesti ainus rahvalauluvõistlus kooridele on selle festivali olulisim erijoon. Osales 10 koori, kuulas publik ja rahvusvaheline žürii, salvestas Eesti Raadio. Konkursi tulemused: peapreemia – Taipei segakoor (Taiwan), dirigent Y-H. Chen, II – Pärnu Kammerkoor, A. Sopp, III – Michaelhouse’i kapelli poistekoor (LAV), G. du Toit (ka eripreemia atraktiivsuse eest), IV – Tallinna Raekoja Kammerkoor, A. Alt, V – Rapla segakoor Cantus, V. Soonberg, eripreemia kõige ehedama rahvalauluesituse eest – Märjamaa naiskoor Paula, M.Linnamägi.


Pärnu ja Pärnumaa osatähtsus eesti koorimuusikas tõuseb. Ainuüksi tänavu on pärnakad endast korduvalt väga selgelt märku andnud. Eesti kammerkooride festival aprillis ja rahvusvaheline koorifestival juulis olid laia kõlapinnaga, olulised sündmused. Teiseks vajab märkimist pärnakate oluline roll IX noorte laulupeo korraldamisel ja läbiviimisel. Sama nauditavat stiili tajusin nende IV koorifestivali sisse paigutunud Pärnumaa laulupeol. Dirigent Kuno Areng: “Laulupeo re¯ii sidus hästi peo osi, lava ees töötav sepp oli tõeline elamus! Kui keegi suudaks lahendada suure (üld)laulupeo kulgu häirivad masside liikumised, annaksin eripreemia!”. Pärnakad ise ütlevad siinkohal ilmselt märksõna “Aet (Maatee)”? Kolmas oluline moment on muusikaline: Pärnu ja Pärnumaa ooride hea tase, millest kevadiste eelproovide põhjal kõnelesid noorte laulupeo üldjuhid (vt. Sirp 5. VII “20 000 noort...”).


Taidluskooride rahvalauluvõistlus Pärnu IV rahvusvahelise koorifestivali kavas kinnitas taas korraldajate õiget suunavalikut. Seda tüüpi võistulaulmine on hea väljund erinevatele kooridele, väiksemaile ja suuremaile, nii noorematele kui vanematele inimestele. See on teiste koorikonkurssidega võrreldes oluline erinevus. Rahvalaul kui kontakt oma kultuuri vanemate kihtidega saab uue tähenduse ajal, mil eesti ühiskond on võtnud selge eurosuuna. Esitatud repertuaari hulgas oli ehtsat rahvalaulu vähe. Enamjaolt lauldi rahvalauluseadeid, kõige rohkem Tormise omi. Arvan, et Pärnu võistlus saab tugevaks impulsiks eesti kooridele tegeleda põhjalikult meie oma rahvalauluga, sealjuures kodukandi rahvamuusikaga. Rahvamuusika vajadus elab meis tugevasti, kui mõelda üksnes folkloorifestivalide populaarsusele. Ehk võiks täiskasvanute võistlusele lisada ka lastekooride oma, et luua ja arendada laste sidet rahvalauluga?


¨ürii rahvamuusika spetsialist C. Roose: “Rahvalaul peab kandma väge! Väe väljatoomiseks tuleb valida vahendid, mis ei kammitse. Seadete laulmisel on tähtis, et sõna kostaks ja tähendaks, hääletoon oleks rahvapärane. Praegu on eesti koorid akadeemilise laulmismaneeri kammitsas, eksides ka lihtsate reeglite vastu. Koorijuhid võiksid konsulteerida rahvalaulu spetsialistidega, head nõu kasvõi murrete laulmise kohta saab Eesti Rahvaluule Arhiivi inimestelt.”


¨ürii esimees, prof. K. Areng: “Tänavune võistlus üllatas mitmekesisusega. Kaks heal tasemel külaliskoori Aasiast ja Aafrikast andsid konkursile uue värvi. Taiwani koori juures nautisin nende keelest lähtuvat ilusat vokaali. Lõuna-Aafrika poiste d¯unglihäältega lugu paneb tööle dirigendi fantaasia, annab palju improviseerimisvõimalusi.”


Rahvalaul peegeldab elukeskkonda ja ajastut, on alati toetunud eeslauljaile ja väärtustanud elukogemust. Nii saab siin end värvikalt väljendada ka vanem põlvkond, kes tänases igapäevaelus liialt tagaplaanile jäetud. K. Areng: “Ehedat folkloori tõid mitmed. Märjamaa naiskoori dirigent kandis ise eeslaulja rolli ja leidis lauljatele jõukohase rakenduse. Kiidan Tormise “Käsikivi mängu” Pärnu Kammerkoori esituses.”


Eksootilised külalised kasutasid laulude saateks aktiivset liikumist ja kõlaefekte. Michaelhouse’i kapelli poistekoor tekitas laval äiksetormi vaevalt mõned minutid pärast ränka rajuhoogu Pärnus! Värskeimate rahvalauluseadetega esinesid Pärnu Kammerkoor, (“Unenägu”, H. Hõlpus) ning Loo Kammerkoor (“Mats alati on tubli mees”, M. Lobe). Taasalustanud Tallinna Raekoja Kammerkoor võlus kava mitmekesisusega. K. Areng: “Väikeste kooride väljatulek on vajalik (Tori, Tõravere, Kose, Loo), soovin nende juhtidele jätkuvat tulekujulgust. Cantuse repertuaarivalik polnud seda tüüpi konkursiks kõige õigem.


Hästi korraldatud koorifestivali juures häiris mind Pärnu paralleelfestivalide süsteem. Mitmed dirigendid pidid kahjutundega loobuma Läti Raadiokoori kontserdist, mis oli laulupeoga samal ajal. Soovin linna ürituste koordineerijaile festivalide paremat jaotamist. Usun, et häid muusikafestivale on võimalik nihutada suve peale laiali, ilma et oleks vaja karta publikupuudust.”

 

 

http://www.sirp.ee/2002/16.08.02/Muusik/muusik1-4.html

 

Hetkel on 2 külastajat